Logisin sisse programmidesse Delicious ja Furl.
Delicious õnnestus kiiresti käivitada brauseriga Firefox, ka nupud sain lihtsalt brauserile peale. Katsetasin selles programmis panna märksõnad (tags) nendele meie kursuse blogidele, mis sisaldasid juba sotsiaalsete järjehoidjate analüüsi - see õnnestus suurepäraselt.
Proovisin siis paigutada Furl'i nuppu Internet Explorerisse, kuid see ei õnnestunud.
Sisenesin Furl'i Firefox'i abil ja sain teada, et seal saab moodustada 3 liiki gruppe:
1) kinnised grupid, mille liikmeks saab ainult grupi looja kutsel ja mis on nähtavad ainult grupi liikmetele,
2) poolkinnised grupid, mis on nähtavad kõigile Furl'i liikmetele, kuid mida saavad muuta ainult selle grupi liikmed,
3) avatud grupid on nähtavad ja muudetavad kõigi Furl'i liikmete poolt.
reede, 31. oktoober 2008
pühapäev, 12. oktoober 2008
Esimese nädala ülesanded
1. Vestlesin ühe õppejõuga viitamise teemal. Ta ütles, et kasutab oma materjalide juures viiteid lisaülesannetele. Kuna Eesti Mereakadeemias õpib palju vene rahvusest üliõpilasi, siis lisab õppejõud oma materjalidele ka viited vastavale venekeelsele kirjandusele.
Minu poolt momendil õpetatavas aines Informaatika II pole üliõpilased veel ühtegi kirjalikku tööd teinud ja seetõttu ei saanud ma ka küsida nende arvamust viitamise vajalikkuse kohta.
2. Korralikult on viidatud allikatele Tallinna Majanduskooli õpetaja Maie Kotkase poolt koostatud Word’i dokumendis „Kirjalike tööde koostamise juhend“ http://www.tmk.edu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=39342/Kirjalike_toode_koostamise_juhend_2007vol2.doc
Mittekorrektse viitamise näiteks on Tallinna Majanduskooli õpetaja Ilmar Lilleoru koostatud loengukonspekt „Loogika vihik“ aastast 2001 http://materjalid.tmk.edu.ee/ilmar_lilleorg/loogika/Loengud%201.doc
Selles dokumendis on juttu mitme kuulsa filosoofi töödest, kuid viidatud on ainult ühele teosele ja sedagi teksti sees – dokumendi lõpus puudub viiteloetelu.
3. Eesti Mereakadeemias puudub ühtne eeskiri kirjalike tööde vormistamiseks, iga õppejõud peab selle vajaduse korral ise koostama. Õppeaines Informaatika II peavad üliõpilased esitama kursusetöö, mis koosneb kahest osast: Exceli rakendusest, mis sisaldab Visual Basic’u programmi ja rakenduse juurde kuuluvast seletuskirjast, mis peab olema koostatud Microsoft Word’i abil. Kursusetöö koostamise juhend sisaldab seletuskirja näidist ja juhendile on lisatud ka vastav Exceli näidisrakendus. Kuna juhendi koostaja ei pidanud vajalikuks viitamist kasutada (kursusetöös puudub referatiivne osa), siis ei nõuta selles kursusetöös viitamist ka üliõpilastelt.
Tallinna Majanduskoolis, kus ma õpetan ühele õpperühmale ainet „Arvutite riistvara ja lisaseadmed“, on olemas ühtne eeskiri kirjalike tööde vormistamiseks (vt viidet punktis 2). Selles õppeaines peavad õpilased esitama referaadi, mille koostamisel tuleb kasutada vähemalt kahte algallikat ja loomulikult peavad nad juhinduma juba mainitud eeskirjast, mis sisaldab ka nõuet viiteloetelu lisamise kohta.
Minu poolt momendil õpetatavas aines Informaatika II pole üliõpilased veel ühtegi kirjalikku tööd teinud ja seetõttu ei saanud ma ka küsida nende arvamust viitamise vajalikkuse kohta.
2. Korralikult on viidatud allikatele Tallinna Majanduskooli õpetaja Maie Kotkase poolt koostatud Word’i dokumendis „Kirjalike tööde koostamise juhend“ http://www.tmk.edu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=39342/Kirjalike_toode_koostamise_juhend_2007vol2.doc
Mittekorrektse viitamise näiteks on Tallinna Majanduskooli õpetaja Ilmar Lilleoru koostatud loengukonspekt „Loogika vihik“ aastast 2001 http://materjalid.tmk.edu.ee/ilmar_lilleorg/loogika/Loengud%201.doc
Selles dokumendis on juttu mitme kuulsa filosoofi töödest, kuid viidatud on ainult ühele teosele ja sedagi teksti sees – dokumendi lõpus puudub viiteloetelu.
3. Eesti Mereakadeemias puudub ühtne eeskiri kirjalike tööde vormistamiseks, iga õppejõud peab selle vajaduse korral ise koostama. Õppeaines Informaatika II peavad üliõpilased esitama kursusetöö, mis koosneb kahest osast: Exceli rakendusest, mis sisaldab Visual Basic’u programmi ja rakenduse juurde kuuluvast seletuskirjast, mis peab olema koostatud Microsoft Word’i abil. Kursusetöö koostamise juhend sisaldab seletuskirja näidist ja juhendile on lisatud ka vastav Exceli näidisrakendus. Kuna juhendi koostaja ei pidanud vajalikuks viitamist kasutada (kursusetöös puudub referatiivne osa), siis ei nõuta selles kursusetöös viitamist ka üliõpilastelt.
Tallinna Majanduskoolis, kus ma õpetan ühele õpperühmale ainet „Arvutite riistvara ja lisaseadmed“, on olemas ühtne eeskiri kirjalike tööde vormistamiseks (vt viidet punktis 2). Selles õppeaines peavad õpilased esitama referaadi, mille koostamisel tuleb kasutada vähemalt kahte algallikat ja loomulikult peavad nad juhinduma juba mainitud eeskirjast, mis sisaldab ka nõuet viiteloetelu lisamise kohta.
esmaspäev, 6. oktoober 2008
Tervitus kõigile!
Olen tegelenud arvutitega juba palju aastaid. Olin algul hooldusinsener suurel arvutil, siis õppisin töötama personaalarvutil ja nüüd olen juba 15 aastat õpetanud informaatikat Eesti Mereakadeemias. Alates käesolevast õppeaastast olen õppetöö kõrvalt ka veerandkoormusega haridustehnoloog. Valisin viitamise kursuse, sest tahan olla kursis uuemate vooludega arvutimaailmas.
reede, 3. oktoober 2008
Ajaveebi loomine
See ajaveeb sai loodud kursuse "Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine" jaoks
Tellimine:
Postitused (Atom)
