Seitsmenda nädala ülesanded

1. Leidsin repositooriumist Merlot huvitava veebilehe The History of computers (2007) arvutite ajaloo kohta.
Viitamisega sellele lehele tekkisid raskused, sest:
1) materjalil puudus autor,
2) repositooriumis olid kirjas lisamise kuupäev 15.02.2003 ja muutmise kuupäev 08.08.2007, kuid puudus originaalmaterjali loomise kuupäev,
3) materjal on avaldatud litsentsiga Copyright, mis tähendab, et seda ei tohi kopeerida, muuta ega jagada ilma autori nõusolekuta.
Veebilehelt leidsin järgmise info litsentsi kohta:
Unless otherwise stated, all information provided on these pages is copyright (c)
Maxfield & Montrose Interactive Inc., 1997, 1998
PO Box 857, Madison, Alabama 35758, USA.
(email us at info@maxmon.com)

2. Leidsin repositooriumist oercommons.org õpiobjekti Color Vision and Filters (Boulder 2008), mis selgitab nii värvide nägemist kui ka valgusfiltrite kasutamist.
Ka selle õpiobjekti korral tekkisid probleemid viitamisega, sest:
1) kirjas oli, et materjal on valmistatud Colorado Ülikoolis, kuid minule jäi arusaamatuks, kas ülikooli nimele järgnenud sõna Boulder on autori nimi või tähendab see midagi muud,
2) repositooriumi veebilehel oli litsentsimärge Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 License, kuid ma ei saanud aru, kas see märge käib õpiobjekti enda või ainult repositooriumi veebilehe kohta,
3) kirjutasin viitekirjesse aastaarvuks 2008, sest ma ei suutnud leida õpiobjekti loomise aega.

Salvestasin õpiobjekti failina oma arvutisse ja käivitasin selle. Faili juurest leidsin ainult info selle kohta, et õpiobjekt on koostatud programmiga Java Version 1.6.0_01 Sun Microsystems Inc. See tähendab, et õpiobjekti kasutaja arvutisse peab olema installeeritud vastav Java keskkond.

3. Repositooriumist cnx.org leidsin õpiobjekti Ethernet (Johnson 2005) kohta järgmised andmed:
1) autoriks on Don Johnson,
2) objekti on viimati muudetud Charlet Reedstromi poolt 15.04.2005,
3) objekt sisaldab ülesandeid Etherneti arvutivõrgu kohta,
4) objekt kujutab endast üht osa autori poolt loodud elektriinseneride kursusest,
5) objekt on avaldatud litsentsiga Creative Commons Attribution License (CC-BY 1.0).
APA süsteemis viidete vormistamisel kasutasin programmi Endnote.

Viiteloetelu

(2007, 2007 Aug 08). "The History of computers." Retrieved Nov 23, 2008, from http://www.maxmon.com/history.htm.

Boulder (2008). "Color Vision and Filters." Retrieved Nov 30, 2008, from http://www.oercommons.org/courses/color-vision-and-filters.

Johnson, D. (2005, 15.04.2005). "Ethernet." Retrieved Nov 30, 2008, from http://cnx.org/content/m10284/latest/.

Kuuenda nädala ülesanded

Kuna ma alles hiljuti olin üliõpilane, siis mul õnnestus pääseda Tartu Ülikooli raamatukogu kaudu EBSCO andmebaasidesse. Mulle meeldis see otsingusüsteem, sest ta oli lihtne ja loogiline ning reklaamivaba.

Mul tekkisid probleemid viitamisel hiinlaste nimedega. Näiteks Hsiang Cheng – kas tuleks kirjutada Cheng, H.? Jätsin igaks juhuks kirjaviisi muutmata.

Leidsin EBSCO andmebaasist Academic Search Premier järgmised artiklid veebipõhise õpitulemuste testimise teemal:

1. Crisp, V., Ward, C. (2008, May). The development of a formative scenario-based computer assisted assessment tool in psychology for teachers: The PePCAA project. Computers & Education, Vol. 50 Issue 4, p1509-1526. Retrieved Nov 15, 2008, from The development of a formative scenario-based computer assisted assessment tool in psychology for teachers: The PePCAA project.

2. He, Q., Tymms, P. (Dec 2005). A computer-assisted test design and diagnosis system for use by classroom teachers. Journal of Computer Assisted Learning, Vol. 21, Issue 6, p419-429. Retrieved Nov 15, 2008, from A computer-assisted test design and diagnosis system for use by classroom teachers.

3. Hwang, Gwo-Jen, Hsiang Cheng, Chu, C. H. C., Tseng, J. C. R., Hwang, Gwo-Haur (2007, Oct-Dec). Development of a Web-Based System for Diagnosing Student Learning Problems on English Tenses. International Journal of Distance Education Technologies, Vol. 5, Issue 4, p80-98. Retrieved Nov 15, 2008, from Development of a Web-Based System for Diagnosing Student Learning Problems on English Tenses.

4. Sheader, E., Gouldsborough, I., Grady, R. (2006). Staff and student perceptions of computer-assisted assessment for physiology practical classes. Advances in Physiology Education, Vol. 30 Issue 1-4, p174-180. Retrieved Nov 15, 2008, from Staff and student perceptions of computer-assisted assessment for physiology practical classes.

5. Shephard, K., Warburton, B., Maier, P., Warren, A. (2006, Oct). Development and evaluation of computer-assisted assessment in higher education in relation to BS7988. Assessment & Evaluation in Higher Education, Vol. 31, Issue 5, p583-595. Retrieved Nov 15, 2008, from Development and evaluation of computer-assisted assessment in higher education in relation to BS7988.

Kõik 5 on artiklid teadustööde kogumikest ja tuleks paigutada ETIS klassifikatsiooni järgi punkti 3.1 või 3.2 alla. Kahjuks ei õnnestunud mul leida andmebaasi ISI Web of Proceedings, kus pidi asuma nimekiri, mille järgi saaks paika panna täpse alajaotuse.

Viienda nädala ülesanded

1. Siin oli vaja otsida juhtum, kus olen ise allika õigsuses eksinud.

Olen üldiselt väga hoolikalt valinud allikmaterjale oma loengutele ja pole enda arvates suuri eksimusi läbi lasknud. Samas olen olnud laisk ja enamasti kasutanud ainult ühte allikat - oleksin pidanud võrdlema erinevaid allikaid.

2. Leidsin väga hea pildi esimesest personaalarvutist Altair 8800.



Michael Holley (2004). Altair 8800 Computer with 8 inch floppy disk system. Saadud 15.11.08 aadressilt
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Altair_8800_Computer.jpg

Selle pildi juures oli järgmine litsentsiinfo:

Public domain This image has been (or is hereby) released into the public domain by its author, Swtpc6800 at the wikipedia project. This applies worldwide.

In case this is not legally possible:
Swtpc6800 grants anyone the right to use this work for any purpose, without any conditions, unless such conditions are required by law.

Lugesin litsentsiinfost välja, et mainitud pilti võivad kõik ilma piiranguteta kasutada.

Neljanda nädala ülesanded

Mulle meeldib uute programmide katsetamine, kuid kahjuks võtab see ka palju aega.

1. EndNote ja Zotero võrdlus

Installeerisin oma arvutisse kõigepealt EndNote 30 päeva prooviversiooni. Mul õnnestus selle programmi abil teha otsinguid TTÜ raamatukogust. Andsin ette autori nime ja sain tulemuseks suure hulga viitekirjeid, kusjuures kõik nad olid APA formaadis. Salvestasin need kirjed EndNote formaadis faili. Seejärel käivitasin Word'i ja avastasin, et EndNote oli sellele lisanud oma nupud. Proovisin siis neid nuppe kasutada ja mul õnnestuski märkida Word'i dokumenti viited ning oma üllatuseks leidsin dokumendi lõpust ka vastavad viitekirjed. Rohkem EndNote võimalusi mul ei õnnestunud ajapuudusel katsetada. Mulle EndNote meeldis, tema ainus puudus oli see, et Word muutus tunduvalt aeglasemaks.

Võrdluseks installeerisin oma arvutisse vabavaraprogrammi Zotero. Lugesin põhjalikult juhendeid ja poovisin seejärel lugeda Amazon'ist raamatute viitekirjeid. Mulle tundus, et Zotero ei oska veebilehelt lugedes eristada autorit raamatu pealkirjast - ta pani mõlemad kokku ühte välja andmebaasis. Seejärel teostasin otsingu Tartu Ülikooli raamatukogus ja kopeerisin leitud kirjed Zoterosse. Õnnestus saada korralik viitekogu. Proovisin seejärel neid viiteid kopeerida Word'i dokumenti, kuid see mul ei õnnestunud.

Mulle meeldis rohkem EndNote, sest selle töötamise loogika oli mulle arusaadavam kui Zotero loogika.

2. Registreerisin ennast Citeulike ja Connotea kasutajaks.

Citeulike tundus mulle keeruline, sest mul ei õnnestunud panna FireFoxi nuppu viitekirje lisamiseks. Meeldis see, et kirje käsitsi lisamisel andis programm ette väljade nimetused vastavalt viitekirje tüübile. Programm pakkus välja ka aadressid viitekirjete otsimiseks, kuid kahjuks ta ei suutnud leida veebilehelt õigeid andmeid.
Võrreldes Zotero ja eriti EndNote'iga oli see funktsioon palju viletsam.

Connotea meeldis mulle, sest ta sisaldas mulle arusaadavat kasutusjuhendit (tehtud puust ette ja värvitud punaseks!). Tema puuduseks oli asjaolu, et polnud ette antud viitekirjete väljade nimetusi.

Siiski arvan, et hakkan kasutama Citeulike'i, sest see on ikkagi ette nähtud kirjandusele viitamiseks.

Kolmanda nädala ülesanded

APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:

1. Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.

Lõhmus, Leho (2007). Jalutaja teejuht - Nõmme. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus

2. Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).

Colton, D., Covert, R. (2007). Designing and constructing instruments for social research and evaluation. San Francisco, CA: Jersey-Bass

3. Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.

Toikkanen, T. (2008, Sept 30). Simplicity and design as key success factors of the OER repository LeMill. Elearningpapers. Retrieved Nov 01, 2008, from http://www.elearningpapers.eu/

4. Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.

Vanhear, Jacqueline (2008). Concept Mapping, Vee Heuristics and the learning process: towards a metalearning experience. Proceedings of CMC conference. Retrieved Nov 02, 2008, from http://cmc.ihmc.us/cmc2008papers/cmc2008-p107.pdf/

5. Vabalt valitud ajaveebipostitus.

Eljas, H. (2008, Oct 15). Teise nädala töö. Retrieved Nov 02, 2008, from http://heikkiviited.blogspot.com/2008/10/teise-ndala-t.html/

6. Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast.

Leibur, T. (2008, June 18). Kuidas ma endale nime sain. Retrieved Nov 02, 2008, from http://lemill.net/community/people/leibur/collections/projektope/content/webpages/kuidas-ma-endale-nime-sain/


MLA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:

1. Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.

Lõhmus, Leho. Jalutaja teejuht: Nõmme. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2007

2. Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu
kohta avaldatud infot).

Colton, D. Covert, R. Designing and constructing instruments for social research and evaluation. San Francisco, CA: Jersey-Bass, 2007

3. Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.

Toikkanen, T. "Simplicity and design as key success factors of the OER repository LeMill". Elearningpapers. 30 Sept 2008. 01 Nov 2008. http://www.elearningpapers.eu/


4. Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.

Vanhear, Jacqueline "Concept Mapping, Vee Heuristics and the learning process: towards a metalearning experience". Proceedings of CMC conference 2008. 01 Nov 2008. http://cmc.ihmc.us/cmc2008papers/cmc2008-p107.pdf/

5. Vabalt valitud ajaveebipostitus.

Eljas, H. "Teise nädala töö". 15 Oct 2008. 02 Nov 2008.
http://heikkiviited.blogspot.com/2008/10/teise-ndala-t.html/


6. Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast.

Leibur, T. "Kuidas ma endale nime sain". 18 June 2008. 02 Nov 2008.
http://lemill.net/community/people/leibur/collections/projektope/content/webpage/kuidas-ma-endale-nime-sain/



Parandage vead järgmises viitekirjes:

Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. Proceedings of EC-TEL conference. Springer. LNCS

Teise nädala ülesanded

Logisin sisse programmidesse Delicious ja Furl.

Delicious õnnestus kiiresti käivitada brauseriga Firefox, ka nupud sain lihtsalt brauserile peale. Katsetasin selles programmis panna märksõnad (tags) nendele meie kursuse blogidele, mis sisaldasid juba sotsiaalsete järjehoidjate analüüsi - see õnnestus suurepäraselt.

Proovisin siis paigutada Furl'i nuppu Internet Explorerisse, kuid see ei õnnestunud.
Sisenesin Furl'i Firefox'i abil ja sain teada, et seal saab moodustada 3 liiki gruppe:
1) kinnised grupid, mille liikmeks saab ainult grupi looja kutsel ja mis on nähtavad ainult grupi liikmetele,
2) poolkinnised grupid, mis on nähtavad kõigile Furl'i liikmetele, kuid mida saavad muuta ainult selle grupi liikmed,
3) avatud grupid on nähtavad ja muudetavad kõigi Furl'i liikmete poolt.

Esimese nädala ülesanded

1. Vestlesin ühe õppejõuga viitamise teemal. Ta ütles, et kasutab oma materjalide juures viiteid lisaülesannetele. Kuna Eesti Mereakadeemias õpib palju vene rahvusest üliõpilasi, siis lisab õppejõud oma materjalidele ka viited vastavale venekeelsele kirjandusele.
Minu poolt momendil õpetatavas aines Informaatika II pole üliõpilased veel ühtegi kirjalikku tööd teinud ja seetõttu ei saanud ma ka küsida nende arvamust viitamise vajalikkuse kohta.

2. Korralikult on viidatud allikatele Tallinna Majanduskooli õpetaja Maie Kotkase poolt koostatud Word’i dokumendis „Kirjalike tööde koostamise juhend“ http://www.tmk.edu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=39342/Kirjalike_toode_koostamise_juhend_2007vol2.doc
Mittekorrektse viitamise näiteks on Tallinna Majanduskooli õpetaja Ilmar Lilleoru koostatud loengukonspekt „Loogika vihik“ aastast 2001 http://materjalid.tmk.edu.ee/ilmar_lilleorg/loogika/Loengud%201.doc
Selles dokumendis on juttu mitme kuulsa filosoofi töödest, kuid viidatud on ainult ühele teosele ja sedagi teksti sees – dokumendi lõpus puudub viiteloetelu.

3. Eesti Mereakadeemias puudub ühtne eeskiri kirjalike tööde vormistamiseks, iga õppejõud peab selle vajaduse korral ise koostama. Õppeaines Informaatika II peavad üliõpilased esitama kursusetöö, mis koosneb kahest osast: Exceli rakendusest, mis sisaldab Visual Basic’u programmi ja rakenduse juurde kuuluvast seletuskirjast, mis peab olema koostatud Microsoft Word’i abil. Kursusetöö koostamise juhend sisaldab seletuskirja näidist ja juhendile on lisatud ka vastav Exceli näidisrakendus. Kuna juhendi koostaja ei pidanud vajalikuks viitamist kasutada (kursusetöös puudub referatiivne osa), siis ei nõuta selles kursusetöös viitamist ka üliõpilastelt.

Tallinna Majanduskoolis, kus ma õpetan ühele õpperühmale ainet „Arvutite riistvara ja lisaseadmed“, on olemas ühtne eeskiri kirjalike tööde vormistamiseks (vt viidet punktis 2). Selles õppeaines peavad õpilased esitama referaadi, mille koostamisel tuleb kasutada vähemalt kahte algallikat ja loomulikult peavad nad juhinduma juba mainitud eeskirjast, mis sisaldab ka nõuet viiteloetelu lisamise kohta.

Tervitus kõigile!

Olen tegelenud arvutitega juba palju aastaid. Olin algul hooldusinsener suurel arvutil, siis õppisin töötama personaalarvutil ja nüüd olen juba 15 aastat õpetanud informaatikat Eesti Mereakadeemias. Alates käesolevast õppeaastast olen õppetöö kõrvalt ka veerandkoormusega haridustehnoloog. Valisin viitamise kursuse, sest tahan olla kursis uuemate vooludega arvutimaailmas.

Ajaveebi loomine

See ajaveeb sai loodud kursuse "Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine" jaoks