Neljanda nädala ülesanded

Mulle meeldib uute programmide katsetamine, kuid kahjuks võtab see ka palju aega.

1. EndNote ja Zotero võrdlus

Installeerisin oma arvutisse kõigepealt EndNote 30 päeva prooviversiooni. Mul õnnestus selle programmi abil teha otsinguid TTÜ raamatukogust. Andsin ette autori nime ja sain tulemuseks suure hulga viitekirjeid, kusjuures kõik nad olid APA formaadis. Salvestasin need kirjed EndNote formaadis faili. Seejärel käivitasin Word'i ja avastasin, et EndNote oli sellele lisanud oma nupud. Proovisin siis neid nuppe kasutada ja mul õnnestuski märkida Word'i dokumenti viited ning oma üllatuseks leidsin dokumendi lõpust ka vastavad viitekirjed. Rohkem EndNote võimalusi mul ei õnnestunud ajapuudusel katsetada. Mulle EndNote meeldis, tema ainus puudus oli see, et Word muutus tunduvalt aeglasemaks.

Võrdluseks installeerisin oma arvutisse vabavaraprogrammi Zotero. Lugesin põhjalikult juhendeid ja poovisin seejärel lugeda Amazon'ist raamatute viitekirjeid. Mulle tundus, et Zotero ei oska veebilehelt lugedes eristada autorit raamatu pealkirjast - ta pani mõlemad kokku ühte välja andmebaasis. Seejärel teostasin otsingu Tartu Ülikooli raamatukogus ja kopeerisin leitud kirjed Zoterosse. Õnnestus saada korralik viitekogu. Proovisin seejärel neid viiteid kopeerida Word'i dokumenti, kuid see mul ei õnnestunud.

Mulle meeldis rohkem EndNote, sest selle töötamise loogika oli mulle arusaadavam kui Zotero loogika.

2. Registreerisin ennast Citeulike ja Connotea kasutajaks.

Citeulike tundus mulle keeruline, sest mul ei õnnestunud panna FireFoxi nuppu viitekirje lisamiseks. Meeldis see, et kirje käsitsi lisamisel andis programm ette väljade nimetused vastavalt viitekirje tüübile. Programm pakkus välja ka aadressid viitekirjete otsimiseks, kuid kahjuks ta ei suutnud leida veebilehelt õigeid andmeid.
Võrreldes Zotero ja eriti EndNote'iga oli see funktsioon palju viletsam.

Connotea meeldis mulle, sest ta sisaldas mulle arusaadavat kasutusjuhendit (tehtud puust ette ja värvitud punaseks!). Tema puuduseks oli asjaolu, et polnud ette antud viitekirjete väljade nimetusi.

Siiski arvan, et hakkan kasutama Citeulike'i, sest see on ikkagi ette nähtud kirjandusele viitamiseks.